Lès 2 * 5-11 di yanüari

Meimei di e Kándelanan

Sabat Atardi

Lesa pa e siman aki:

Rev. 1:9-18; Echonan 7:54-60; Mat. 12:8; Eks. 20:11; Dan. 10:5-6; Rev. 1:20; Rev. 2:1-7.

Versíkulo di Memoria:

“Esun ku tin orea, lag’é tende loke e Spiritu ta bisa e iglesianan”(Revelashon 2:7, NKJV).

Salmo 73 ta deskribí e deskòntròl di e salmista ora e a opservá e orguyo yen di buya di e impionan. Nan tabata biba den abundansia i komodidat, kontrali na e sufrimentu di e hustunan. E inhustisia aki a perturbá e salmista grandemente (Salmo 73:2-16), ken, den su konfushon, a bai na santuario (Salmo 73:162-17). Einan, den presensia di Dios, e a ser duná un komprondementu mas profundo di e asuntu.

Siglonan despues, un apòstel di edat a haña su mes riba un isla prison yen di baranka pa motibu di su testimonio fiel. Den su angustia e a haña e notisia ku e iglesianan bou di su kuido tabata sufriendo. Sinembargo, na e momentu krítiko ei, e a ser duná un vishon di e Kristu resusitá den e santuario selestial. Aki, meskos ku e salmista, Señor a revelá na Juan algun misterio di e bida aki i e luchanan ku e ta trese. E esena di e santuario a dun’é e siguridat di e presensia i kuido di Kristu, un siguridat ku Juan mester a pasa na e iglesianan aki i na e siguiente generashonnan di Kristiannan a lo largu di e siglonan te na fin di e historia di e mundu aki.

E siman aki, ademas di introdusí e ministerio di Kristu den e santuario selestial, nos lo kuminsá wak e promé di Su shete mensahenan spesial na Su iglesia, dirigí kolektivamente na e shete iglesianan na Asia, pero ku tambe tin nifikashon pa nos awe. Otro siman nos lo wak Su mensahenan na e otro seis iglesianan.

* Studia e lès di e siman aki pa prepará pa Sabat, 12 di yanüari.

Djadumingu6 di yanüari

Riba Patmos

Lesa Revelashon 1:9. Kiko Juan ta bisa nos di e sirkunstansianan den kua e a risibí e vishonnan di Revelashon?



Patmos ta un isla desolá i yen di baranka den Laman Aegeo; e ta dies mia largu i seis mia den su parti di mas hanchu. E Romanonan tabata uz’é, huntu ku otro islanan rònt di dje, komo un kolonia penal pa delinkuentenan polítiko eksiliá. E promé outornan Kristian ku tabata biba relativamente serka di e tempu ku e buki di Revelashon a ser skirbí ta deklará unánimamente ku outoridatnan Romano a eksiliá Juan pa Patmos pa motibu di su fieldat na e evangelio. Riba Patmos, e apòstel di edat siguramente a soportá tur e difikultatnan di enkarselamentu Romano. Probablemente e a ser tratá komo un kriminal, enkadená, duná insufisiente kuminda, i fòrsá pa realisá trabou duru bou di sla di e zuip di guardianan Romano sin miserikòrdia.

“Patmos, un isla seku, yen di baranka den Laman Aegeo, a ser skohé dor di e gobièrnu Romano komo un lugá di eksilio pa kriminalnan; pero pa e sirbidó di Dios e residensia skur aki a bira e porta di shelu. Aki, alehá di e esenanan drùk di bida, i for di e trabounan aktivo di añanan anterior, e tabatin e kompania di Dios i Kristu i e angelnan selestial, i for di nan e a risibí instrukshon pa e iglesia pa tur tempu futuro”. - Ellen G. White, The Acts of the Apostles, p. 570, 571.

Ki otro personahenan di Beibel a soportá difikultatnan, asta apesar di (òf kisas asta pa motibu di) nan fieldat na Dios? Lesa Dan. 3:16-23, Echonan 7:54-60.



E siguidónan di Kristu nunka mester lubidá ku ki ora ku nan haña nan mes den sirkunstansianan similar na esnan di Juan, nan no ta ser lagá nan so. E mesun Hesus ku a bin serka Juan ku e palabranan di speransa i ánimo meimei di su difikultat riba Patmos, ainda ta presente huntu ku Su pueblo pa sostené i apoyá nan den nan situashonnan difísil.

Djaluna7 di yanüari

Riba Dia di Señor

Lesa Revelashon 1:10 huntu ku Éksodo 31:13, Isaias 58:13, i Mateo 12:8. Di akuerdo ku e tèkstnan aki, ki dia ta ser spesifiká klaramente den Beibel komo esun di Señor? Kon signifikante e dia aki mester tabata pa Juan meimei di su difikultatnan?



“Tabata riba Sabat ku e Señor di Gloria a aparesé na e apòstel eksiliá. Sabat tabata ser opservá sagradamente dor di Juan riba Patmos manera ora e tabata prediká na e pueblo den e pueblonan i siudatnan di Hudea. E a reklamá komo di su mes e presioso promesanan ku a ser duná enkuanto di e dia ei”. - Ellen G. White, The Acts of the Apostles, p. 581.

Revelashon 1:10 ta sugerí klaramente ku apòstel Juan a risibí e vishon riba e Sabat di e di shete dia. Ounke e tabata wak padilanti ku antisipashon na futuro eventonan, inkluso na e Segundo binida di Kristu (kompará ku Rev. 1:7), kua ta ser yamá “e dia di Señor” (Isa. 13:6-13; 2 Pe. 3:10), Juan tabata papia tokante e momentu den kua e, e mes, tabatin e vishon di e futuro eventonan aki, i esei tabata riba Sabat, e “dia di Señor”.

No tin duda ku meimei di su sufrimentunan e Sabat yená ku vishon aki mester a bira p’e un antisipo di un bida liber di sufrimentu, ku e i e fielnan di tur siglo lo eksperensiá despues di e Segundo Binida. En realidat, den pensamentu Hudiu, Sabat ta ser konsiderá komo un antisipo di e olam haba, “e mundu benidero”.

“E Sabat, kua Dios a instituí den Eden, tabata … presioso pa Juan riba e isla solitario …

“Ki un Sabat esei tabata pa e eksiliado solitario, semper presioso den bista di Kristu, pero awor mas ku nunka eksaltá! Nunka e a siña asina tantu di Hesus. Nunka e a yega di tende bèrdat asina eksaltá”. - Ellen G. White Comments, The SDA Bible Commentary, tomo 7, p. 955.

Djamars8 di yanüari

Juan su Vishon di Kristu riba Patmos

Lesa Revelashon 1:12-18. Kompará Juan su deskripshon di Kristu ku e ser divino den Daniel 10:5, 6. Kon Hesus ta aparesé den e vishon di Juan? Kiko E ta hasiendo?



Juan ta mira Hesus bistí komo Sumosaserdote, kanando meimei di e kándelanan. E kuadro di Hesus kanando meimei di e kándelanan ta mustra na e promesa di Dios na Israel antiguo ku E lo a kana meimei di nan komo nan Dios (Lev. 26:12). Den Revelashon, e kándelanan ta representá e shete iglesianan na Asia na kua Revelashon a ser mandá originalmente (Rev. 1:20), i (manera nos lo mira djarason) e kándelanan ta simbolisá tambe e iglesia di Dios a lo largu di henter historia. Pa medio di Spiritu Santu, e atenshon di Hesus ta sigui ta riba Su iglesia riba tera. E lo ta kontinuamente ku Su pueblo te ora E hiba nan na nan hogar eterno.

Ademas, e kuadro di Hesus komo Sumosaserdote meimei di e kándelanan ta ser saká for di e práktika ritual den e tèmpel di Yerusalèm. E tarea diario di un saserdote designá tabata pa tene e lampinan den e Lugá Santu sendé konstantemente. E mester a kòrta i rekargá e lampinan ku tabata pagando, remplasá e mechanan den e lampinan ku a paga, bolbe yena nan ku zeta fresku, i despues bolbe sende nan. Di tal forma e saserdote tabata bira personalmente konosí ku e situashon di kada lampi individual. Di mes manera, Hesus ta konosí ku e nesesidatnan i sirkunstansianan di Su pueblo i ta intersedé pa nan personalmente.

Lesa Revelashon 2:2, 9, 13, 19; Revelashon 3:1, 8, 15. Kiko e deklarashon “Mi konosé” ta bisa tokante e familiaridat di Hesus ku e situashonnan i nesesidatnan di e pueblo di Dios?



Hesus a identifiká Su mes ku e títulonan di Dios manera “e promé i … e último (lesa Isa. 44:6, Isaias 48:12). E palabra Griego pa “último” ta eschatos, for di kua e palabra eskatologia (estudio di eventonan di tempu di fin) ta bin. E nifikashon di e palabra aki ta mustra ku e enfoke di eskatologia ta riba Hesukristu, kende tin e último palabra riba eventonan final. E ta Esun “ku ta biba” i ta poseé “e yabinan di Hades i di Morto” (Rev. 1:18, NKJV). Pa medio di Su morto i resurekshon, Hesus a ser duná outoridat pa habri e portanan di morto (Job 17:16, Salmo 9:13). Tur ku konfia den djE lo lanta for di graf pa bida eterno (1 Kor. 15:21-23). E siguidónan fiel di Hesus no mester tin miedu, pasobra asta e mortonan ta bou di Su kuido. I si esaki ta asina ku e mortonan, kuantu mas e ta ku e bibunan? (Lesa 1 Tes. 4:16-17).

Djarason9 di yanüari

E Mensahenan di Kristu pa Ántes i Awor

Lesa Revelashon 1:11, 19-20. Hesus a pronunsiá tambe shete mensahe distintivo pa e iglesianan na Asia. Kiko e echo ku tabatin mas ku shete iglesia den e provinsia ta sugerí, en general, tokante e nifikashon simbóliko di e mensahenan aki pa Kristiannan?



E mensahenan ku Hesus a ordená Juan pa manda na e shete iglesianan ta ser registrá den Revelashon 2 i 3. Nan nifikashonnan ta apliká riba tres nivel:

Aplikashon históriko. E mensahenan ei originalmente a ser mandá na shete iglesia situá den siudatnan próspero di Asia di siglo 1. E Kristiannan aya tabata afrontá desafionan serio. Vários siudat a establesé adorashon na emperador den nan tèmpelnan komo un muestra di nan lealtat na Roma. Adorashon di emperador a bira obligatorio. Tabata ser sperá tambe ku siudadanonan tabata partisipá den eventonan públiko i seremonianan religioso. Pa motibu ku hopi Kristian tabata rechasá di partisipá den e práktikanan aki, nan tabata afrontá pruebanan i, tin biaha, asta martirio. Mandá dor di Kristu, Juan a skirbi e shete mensahenan pa yuda kreyentenan dil ku e desafionan aki.

Aplikashon profétiko. Revelashon ta un buki profétiko, pero solamente shete iglesia a ser skohé pa risibí e mensahenan aki. E echo aki ta mustra na e karakter profétiko di e mensahenan tambe. E kondishonnan spiritual den e shete iglesianan ta koinsidí ku e kondishonnan spiritual di e iglesia di Dios den diferente period históriko. E shete mensahenan ta intenshoná pa proveé, for di perspektiva di shelu, un estudio panorámiko di e estado spiritual di Kristianismo for di siglo 1 te na e fin di mundu.

Aplikashon universal. Meskos ku henter e buki di Revelashon a ser mandá komo un karta ku mester a ser lesá den kada iglesia (Rev. 1:11, Rev. 22:16), asina e shete mensahenan ta kontené tambe lèsnan ku por apliká na Kristiannan den tur époka. Di e manera aki e mensahenan ta representá diferente tipo di Kristiannan den diferente lugá i tempu. Por ehèmpel, miéntras e karakterístika general di Kristianismo awe ta Laodisense, algun Kristian por identifiká ku e karakterístikanan di algun di e otro iglesianan. E bon notisia ta ku loke sea nos kondishon spiritual ta, Dios “ta topa sernan humano kaí kaminda nan ta”. - Ellen G. White, Selected Messages, buki 1, p. 22.

Djaweps10 di yanüari

Mensahe na e Iglesia na Efeso

Efeso tabata e kapital i e siudat di mas grandi den e provinsia Romano di Asia, situá riba e rutanan komersial prinsipal. Komo e haf prinsipal di Asia, e tabata un sentro komersial i religioso hopi importante. E siudat tabata yená ku edifisionan públiko manera tèmpelnan, teaternan, gimnasionan, bañonan públiko, i kasnan di prostitushon. E tabata konosí tambe pa e práktika di magia i tabata notorio pa inmoralidat i superstishon. Sinembargo, e iglesia Kristian di mas influyente den e provinsia tabata na Efeso.

Lesa Revelashon 2:1-4. Kon Hesus ta presentá Su mes na e iglesia na Efeso? Pa ki gran kualidatnan Hesus ta elogiá e iglesia aki? Ki preokupashon Hesus ta ekspresá tambe?



Den un prinsipio, e kreyentenan Efesio tabata konosí pa nan fieldat i amor (Efe. 1:15). Apesar ku nan tabata eksperensiá preshon tantu for di pafó komo paden di e iglesia, e Kristiannan na Efeso a keda firme i fiel. Nan tabata traha duru i obediente na e bèrdat; en realidat nan no por a tolerá apòstelnan falsu meimei di nan. Sinembargo, nan amor pa Kristu i nan rumannan a kuminsá mengua. Ounke e iglesia a para firme i fiel, sin e amor di Kristu asta nan propio lampi tabata den peliger di paga.

Lesa Revelashon 2:5-7. Kiko tabata tres kos ku Hesus a urgi miembronan di iglesia pa hasi pa rebibá nan promé amor i deboshon na Kristu i na nan rumannan kreyente? Kon e tres kosnan aki ta relashoná básikamente?



Profétikamente, e situashon den e iglesia na Efeso ta korespondé na e situashon general i kondishon spiritual di e iglesia di A.D. 31-100. E iglesia apostóliko tabata karakterisá su mes pa amor i fieldat na e evangelio. Pero na fin di siglo 1, e iglesia a kuminsá pèrdè e kandela di su promé amor, i asina e a apartá su mes for di e simplisidat i puresa di e evangelio.

Djabièrnè11 di yanüari

Pa mas Estudio:

Lesa Ellen G. White, “Patmos”, p. 568-577, den The Acts of the Apostles.

“E persekushon di Juan a bira un medio di grasia. Patmos a ser hasí resplandesiente ku e Gloria di un Salbador resusitá. Juan a mira Kristu den forma humano, ku e markanan di e klabunan, kua semper lo ta Su gloria, den Su mannan i Su pianan. Awor E a ser permití atrobe di kontemplá su Señor resusitá, bistí ku mesun tantu gloria ku un ser humano por a kontemplá, i biba.

“E aparishon di Kristu na Juan mester ta pa tur, kreyente i inkrédulonan, un evidensia ku nos tin un Kristu resusitá. E mester duna poder bibu na e iglesia. Tin biaha nubianan skur ta rondoná e pueblo di Dios. Ta parse manera opreshon i persekushon lo a menasá nan eksistensia. Pero na momentunan asina e lèsnan di mas instruktivo ta ser duná. Hopi biaha Kristu ta drenta den prizonnan, i ta revelá Su mes na su skohínan. E ta den kandela huntu ku nan na e staka. Meskos ku den e nochi di mas skur e streanan ta bria ainda mas, asina e rayonan di mas briante di e gloria di Dios ta ser revelá den e skuridat di mas profundo. Mas skur shelu ta, mas kla i magnífiko e rayonan di e Solo di Hustisia ta, e Salbador resusitá”. - Ellen G. White, The Youth’s Instructor, 5 di aprel, 1900.

Preguntanan di Diskushon:

pregunta 1Juan ta kompartí ku e lektornan loke e a mira i tende riba Patmos. Ora bo lesa Revelashon 1:12-20, kiko bo ta mira i tende? Ki palabranan di konsuelo bo por saka for di e bèrdatnan revelá den e vishon aki?

pregunta 2Den Revelashon 14:7 e promé angel ta urgi e habitantenan di tera na e tempu di fin pa “adorá Esun ku a traha shelu i tera, laman i fuentenan di awa” (NKJV).. E lenguahe aki a ser tumá for di Éksodo 20:11. Kiko e mensahe di e promé angel ta bisa nos tokante e nifikashon di e Sabat den e tempu di fin, manera e ta ser revelá den Revelashon?

pregunta 3Tin un ironia straño ku hopi Kristian ta afrontá. Mas tantu tempu nan ta den iglesia, mas fásil ta pa nan fe debilitá òf asta kaba na nada. Lo kontrali, sinembargo, mester sosodé. Despues di tur kos, mas tantu tempu nos kana ku Hesus, mas nos mester siña di djE i Su amor pa nos. Kon, anto, nos por mantené e kandela di fe no solamente sendé, ma sendé ku mas i mas brio, manera mester ta?